» Notisias

Kinta, 22 Oktober 2015

Vizita Estudu kona-ba Sistema Atendimentu ba Vítima Violénsia Doméstika

Lei Kontra Violénsia Doméstika obriga Governu Timor-Leste implementa sistema atendimentu ba vítima ne’ebé integradu, hanesan atendimentu médiku, juridiku, no psiko-sosiál. Atendimentu sira-ne’e hala’o ona husi instituisaun oi-oin Governo nian no mós husi organizasaun naun-governamentál nian.

Atu hadi’ak liután sistema atendimentu ba vítima violénsia doméstika, Sekretaria Estadu ba Apoiu no Promosaun Sosiu-Ekonómika Feto (SEM) lidera delegasaun ida ba Malaysia hodi haree diretamente sistema atendimentu ne’ebé Governu Malaysia hala’o ona. SEM hili Malaysia, tanba ministériu tutela ba asuntu ne’e, katak Ministériu Dezenvolvimentu Feto, Família no Komunidade (Kementerian Pembangunan Wanita, Keluarga dan Masyarakat) implementa sistema atendimentu integradu ne’ebé di’ak.

Delegasaun husi Timor-Leste ne’ebé lidera husi Sekretária Estadu ba Apoiu no Promosaun Sosiu-Ekonómika Feto Sra. Veneranda Lemos halo vizita ba Malaysia iha loron 19 to’o 21 Outubru 2015. Delegasaun ne’e kompostu husi SEM rasik no husi Ministériu Solidariedade Sosial, Ministériu Interiór, Ministériu Saúde, no husi organizasaun naun-governamentál hanesan: ALFELA, Casa Vida, no FOKUPERS, no mós reprezentate husi lider komunitária. Delegasaun ne’e hetan akompañamentu husi Ambasador Timor-Leste ba Malaysia Sr. José Amorim Dias.

Iha loron 20 Outubru 2015, delegasaun ne’e hala’o vizita ba Ministériu Dezenvolvimentu Feto, Família no Komunidade, iha rejiaun Putrajaya, Federal Territory. Ministra Dezenvolvimentu Feto, Família no Komunidade S.E. Dato’ Sri Rohani Abdul Karim simu ho di’ak hamutuk ho Vise Ministru no Diretór Jerál sira.

Iha ninia diskursu, Sekretária Estadu ba Apoiu no Promosaun Sosiu-Ekonómika Feto Sra. Veneranda Lemos esplika katak iha Timor-Leste hala’o ona sistema atendimentu ba vítima violénsia doméstika hanesan apoiu médiku, juridiku, no psiko-sosiál.

“Atendimentu ne’e la’os hala’o husi instituisaun ida deit, maibé kolaborasaun entre insitutisaun oi-oin hanesan: hospitál, polísia, Ministériu Solidariedade Sosiál, no organizasaun naun-governamentál, inklui instituisaun relijosa sira,” esplika Sekretária Estadu.

“Ami mai vizita Malaysia tanba hakarak aprende liután kona-ba sistema ne’ebé hala’o iha ne’e. Ami rona katak sistema ne’e bolu naran one stop crisis centre, ne’ebé vítima sira simu apoiu hotu-hotu integradu iha fatin ida deit,” tenik Sra. Veneranda Lemos.

Iha ninia parte, Ministra Dezenvolvimentu Feto, Família no Komunidade Malaysia esplika kona-ba polítika Malaysia ba halakon violénsia hasoru feto no labarik sira no mós sistema atendimentu ba vítima sira.

Enkuadramentu jurídiku ba halakon violénsia hasoru feto iha Malaysia kompostu husi: Polítika Nasionál kona-ba Feto, Plana Asaun Nasionál Kontra Trafiku Umanu, no Polítika Nasionál kona-ba Família.

Polítika Nasionál kona-ba Feto adopta iha tinan 1989 no ninia Planu Asaun ba Dezenvolvimentu Feto trasa iha tinan 1999. “Objetivu husi polítika ida ne’e mak atu kria ambiente ne’ebé di’ak ba feto para sira bele atinje kompletu sira-nia potensialidade no realiza igualdade jéneru iha sosiedade iha nivel no setor hotu-hotu,” katak Ministra Dato’ Sri Rohani Abdul Karim.

Plana Asaun Nasionál Kontra Trafiku Umanu lansa iha tinan 2010 nu’udar enkuadramentu inegradu Governu no organizasaun naun-governamental hodi halakon trafiku umanu. “Planu Nasionál kona-ba Família foin implementa iha tinan 2010. Ninia objetivu mak atu dezenvolve família ne’ebé di’ak, saudavel no makaas hodi asegura estabilidade sosial,” esplika Dato’ Sri Rohani.

Enkuadrementu jurídiku kona-ba halakon violénsia hasoru feto kompostu husi, Kódigu Penál (kona-ba asediu seksuál, estupru no insestu), Lei kona-ba .., Lei kona-ba Prostitusaun, Lei Kona-ba Violénsia Doméstika, Lei Kontra Tráfiku no Kontrabandu Migrante (2007), Lei kona-ba Komunikasaun no Multimedia (1998), Matadalan kona-ba Maneja Asediu Seksuál iha Servisu Fatin iha Funsaun Públika, no Regulasaun kona-ba Prátika Prevensaun no Halakon Asediu Seksuál iha Servisu Fatin.

“Atu halakon violénsia hasoru feto, Governu hala’o programa oi-oin, ne’ebé envolve mós instituisaun oi-oin,” katak Ministra Dezenvolvimentu Feto, Família no Komunidade. Programa ne’e kompostu husi prevensaun no atendimentu ba vítima.

Programa prevesaun kompostu husi: Programa Kampaña Konxiensializasaun kona-ba Violénsia Hasoru Feto, Kursu Preparasaun ba Kazamentu, Parenting at Work (Programa Hakiak Labarik ba Inan-Aman ne’ebé Servisu), Seminar kona-ba Violénsia Hasoru Feto, Programa Literasia Juridika, Fatin Espesiál ba Feto iha Kumboiu, Taxi espesial ba feto, no Programa Jere Orsamentu Família.

Programa atendimentu ba vítima maka: One Stop Crisis Centre (Sentru Krize Integradu), D11 Police (asisténsia polísia), Akonsellamentu, Safe Place (Fatin Seguru), Uma Mahon ba Vítima Tráfiku Umanu.

“One Stop Crisis Centre mak atendimentu ne’ebé hala’o iha hospitál. Iha fatin ne’e vítima sira simu atendimentu hotu-hotu, hanesan médiku, psiko-sosiál no mós jurídika. One Stop Crisis Centre iha Malaysia tomak hamutuk iha 29,” esplika Dato’ Sri Rohani.

Maské Governu Malaysia halo barak ona ba halakon violénsia hasoru feto, sei nafatin iha dezafiu no problema. “Iha públiku jerál nia leet sei iha persepsaun makaas katak halakon violénsia hasoru feto maka responsabilidade husi Ministériu Dezenvolvimentu Feto, Família no Komunidade,” esplika Dato’ Sri Rohani. Iha nivel polítika, abordajen integrada jéneru dala barak foka liu ba Ezekutivu (Governu), ladún foka ba Lejislativu (Parlamentu), no Judisiariu (Tribunal sira).

Tuir Ministra Dezenvolve Feto, Família no Komunidade, iha nivel lideransa, hanesan top management (iha setór públiku, setór privadu no mós partidu polítiku sira), sei falta kompromisu ba promosaun igualdade jéneru no hakbiit feto.

Husi família mós iha obstákulu ba halakon violénsia hasoru feto. Vitíma sira barak mak seidauk brani atu buka ajuda ka ba halo keixa. Ida ne’e mós tanba falta apoiu ne’ebé disponivel ba vitíma sira.

“Husi aspeitu konseitu kona-ba direitu, iha frakeza husi tékniku sira. Hanesan ema ne’ebé halo planu no implementa polítika, sira sei falta koñesimentu konaba konseitu direitu feo no labarik. Ne’ebé nia impaktu mak ladún fó importansia ba papel husi feto no labarik sira,” tenik Dato’ Sri Rohani.

Hotu tiha esplikasaun kona-ba polítika halakon violénsia hasoru feto, Delegasaun husi Timor-Leste hato’o perguntas hirak hodi kompriende di’ak liután sistema ne’ebé hala’o iha Malaysia. Hafoin sesaun perguntas no resposta, Delegasaun Timor-Leste ho Ministériu Dezenvolvimentu Feto, Família no Komunidade troka lembransa. Loron tuir mai mak Delegasaun Timor-Leste hala’o vizita ba One Stop Crisis Centre iha sidade Kuala Lumpur, kapitál Malaysia nian.


Departamentu Media SEII | Author : Nug
Loron Boot SEPI
Loron Internasionál Feto RuráL
Loron Nasionál Feto Timor-Leste
Kampaña Loron 16 Ativismu Kontra Violénsia Hasoru Feto
Loron Internasionál Feto
Arkivu
Statistika Vizitantes

00667612

Ohin loron : 196
Hits ohin loron : 1845
Total : 123437
Hits : 667612
Online : 2